Eriolukorra majanduslik analüüs

06.10.2020 | Jorh Läänerand | 7 min read

Eriolukorra analüüs

2020. aasta märtsis aset leidnud ülemaailmne lockdown tõi kaasa suured majanduslikud kahjud, kuid on teatud sektorid, kus hoog ei ole veel raugenud. Selles analüüsis vaatleb meie müügimeeskonna liige Jorh, millised valdkonnad said esimesena löögi ning millised valdkonnad sellest tingituna järgmisena doominoefektis kannatada võivad.

Eriolukord, mille eesmärk oli piirata Covid-19 levikut, põhjustas teenindussektori osalise või täieliku sulgemise. Restoranid, hotellid, ööklubid, lennufirmad ja muud teenindavad sektorid, kus inimkokkupuude on vältimatu, olid sunnitud sulgema uksed väga pikaks ajaks. Töötute arv kasvas kiiresti ning hotellid ja restoranid kaotasid 70-100% käibest, mis oli valitsuse langetatud otsuse tõttu vältimatu.

Doominoefekt

Olukorrale peale vaadates paistab, et teenindavale sektorile tarnijad on järgmised kannatajad. Kuna restoranid ja hotellid tellivad kaupu ja teenuseid teistelt teenusepakkujatelt, on suure tõenäosusega järgmised kannatajad logistika sektor, toidukaupade tarnijad ja ettevõtted, kes osutavad muid ettevõtlust toetavaid teenuseid nagu raamatupidamine, IT-teenused või haldusteenused. Taolised teenusepakkujad on tihti väiksemad osaühingud, kelle sissetulek sõltub suuresti mõnest üksikust kliendist. Väiksemate osaühingute tööpuudusest tingitud käibelangus toob kaasa projektide seiskumise ettevõtetes, nagu näiteks turundusagentuurid, kelle peamine sissetulek tuleb näiteks uute kodulehtede loomisest ja disainimisest ning muust taolisest. Sellise ahelreaktsioonina võivad suuremal või väiksemal määral kannatada kõik majandustegevuses osalevad ettevõtted.

Sektor, kuhu majanduslangus ei ole veel suurt jälge jätnud, on kinnisvara ning ehitus. Projektid uusarendustele on juba eelnevalt kinnitatud ning pankadega laenulepingud sõlmitud. See tähendab, et laenurahade toel kerkivad uusarendused veel mõnda aega, kuid nõudluse vähenemine võib aega võtta kuni kaks aastat, enne kui majanduslangus ehitussektorisse kohale jõuab. Kuna töötuse kasvuga ei ole inimestel enam sissetulekut, mis võimaldaks kodu ostu ja pangast laenu saamist, tähendab see kinnisvaras müügitulemuste langust. Kinnisvaratehingute arvu vähenemine seiskab järgnevad uusarenduste projektid ning seeläbi hakkab kasvama töötus ka ehitussektoris. Ehitussektori langusega algaks ka suurem majanduslangus, mis jääb tõenäoliselt kestma ning mõjutama kogu riigi majandust veel järgnevaks 2-3 aastaks.

Mida tähendab kriis tehnoloogiasektorile? Tehnoloogiaettevõtted kannatavad juba kriisi algusest saati järjepidevalt, kuna projektide eluvaim sõltub absoluutselt iga teise sektori edust/ebaedust. Tehnoloogiasektori klientideks võivad olla nii tootmisettevõtted, põllumajandajad kui ka avalik sektor. Avaliku sektori poolt tellitavad projektid on enamasti riigieelarves eelnevalt kinnitatud, mis tagab selliste projektide jätkumise ka majanduslanguse vältel. Tootmis- ning tööstussektorile teenuseid pakkuvad tehnoloogiaettevõtted märkavad kindlasti suurt tellimuste mahu ning käibe langust. Niisiis joonistuvad selgelt välja tarneahela kannatajad.
Tööstussektori müüginumbrite kokkukuivamine toob kaasa väiksemad investeeringud tehnoloogiatesse, mis aitaks tulevikus tootmisettevõtte kulusid efektiivsemalt juhtida. Jätkatakse tööd olemasolevate tehnoloogiate abil, reservkapital suunatakse ettevõtte elus püsimisele, vähendatakse kulusid tööjõu suunal ja seeläbi hoitakse ettevõtet kriisi vältel elus. Nii kaotavad paljud oskustöölised sissetuleku, mis kokkuvõttes väljendub üleüldises tarbimise vähenemises ning riigi majandustegevuse aeglustumises.

Niinimetatud doominoefekti tulemusena kogu majandus tervikuna aeglustub. Iga väiksemgi lüli mõjutab järgmise suurema lüli tegevust. Seda, kas eriolukorrast tingitud majanduslik seisak kestis liiga kaua või kui tugevat mõju see majandusele tekitas, näitab aeg. Vabu töökohti tööturul jagub, kuid näha on, et ettevõtjad on oma töötajate kvaliteedi range pilguga üle vaadanud ning teinud koomaletõmbamisi vastavalt sellele, mis oleks mõnel juhul tehtud ka ilma kriisita. Kriisi saabumisega võeti kasutusele erakordsed meetmed, mis pani iga ettevõtja analüüsima oma ettevõtte hingeelu palju kriitilisemalt. Võib ennatlikult arvata, et enam nii ükskõikselt värbamisse ei suhtuta, uusi kandidaate valitakse edaspidi hoolikalt.
See, mida riik tervikuna  siit kriisist saab õppida, on lühidalt öeldes vajadus suurendada investeeringuid spetsialistide koolitamisesse. Riik saab tervikuna kasvada ainult siis, kui investeeringud suunatakse noorte talentide arengusse, kellel riigi tulevik baseerub. Kasvatame juurde spetsialiste ning unustame 90ndate mentaliteedi, mis suretas välja huvi positsioonide vastu, kus täna tööjõupuudus on.

Anna endast märku, kui Sinulgi on probleem tööpuuduse või tööjõupuudusega.

Kirjuta meile aadressil info@atalent.ee.

 

 

 

Loe edasi meie blogis

Koroonakevad tõi endaga kaasa palju segadust ning arusaadavatel põhjustel panid sisuliselt kõik ettevõtted oma tegevused...

Online onboarding eriolukorra ajal
Käesoleva kriisi valguses on nii mõnelgi tööandjal tekkinud küsimus: “Kuidas korrald...

Nii nagu iga viimnegi ettevõte maailmas täna, peame ka meie aTalent-is hetkel ümbritsevaga kohanema. Seisame silmitsi ra...